Elame paradoksaalsel ajastul. Ühelt poolt on meil kasutada enneolematud teaduslikud ja tehnilised teadmised, teiselt poolt on meie igapäevane elu täis laialdast ärevust, üksindust, kroonilist stressi ja mõttekrisiisi. Oskame mõõta lõpmatult väikest ja lõpmatult suurt, kuid meil on raske vastata kõige intiimsematele küsimustele: miks ma kannatan? Mis on minu elu mõte? Kas on võimalik terveneda sügavamalt kui lihtsalt sümptomite kadumine?

See raamat on sündinud just sellest lõhest: ühelt poolt hüper-spetsialiseeritud teadmised, teiselt poolt killustunud inimene, kes otsib seoseid. Teaduse valdkonnas on adjektiiv „kvant” nüüdseks sisenenud üldkasutatavasse keelde, sageli pinnapealselt või maagiliselt. Siin proovime teist teed: kasutada seda, mida me teame – ja mida me ausalt öeldes ei tea – kvantfüüsikast kui võtit, et ümber mõelda oma nägemusest meelest, kehast ja maailmast, loobumata ei rangusest ega sisemisest sügavusest.

„Kvantteadvus” ei ole loosung ega imeline valem. See on väljend, mida kasutame juhtnöörina, et viidata teatud vaatepunktile: teadvus kui võime vaadelda maailma, vaadelda iseennast ja anda asjadele tähendus. Omadussõna „kvant” viitab reaalsusele, mida ei saa jagada eraldi osadeks, vaid mis koosneb suhetest, võimalustest ja nähtamatutest seostest.

Kvantfüüsika oma rangelt teaduslikus keeles ei räägi tervendamisest ega isiklikust arengust. Siiski, seades kahtluse alla maailmavaate kui sõltumatutest hammasratastest koosneva masina, avab see ruumi uuele pildile meist endist: mitte isoleeritud indiviidid, vaid laiemate suhete võrgustiku sõlmed, mis vahetavad pidevalt energiat ja informatsiooni keskkonna, teiste ja kosmosega.

See tekst on mõeldud lugejatele, kes ei rahuldu ei reduktsionismiga („me oleme ainult keemia”) ega ähmase spiritualismiga, mis lubab koheseid imesid. See võib pakkuda huvi neile, kes töötavad psühholoogia, hariduse, meditsiini v i või vaimse valdkonna alal ja tunnevad vajadust laiemate ja integreeritud raamistikute järele, aga ka neile, kes läbivad füüsilist või psüühilist haigust, leina, eksistentsiaalset kriisi ja tunnevad, et ravi tehniline mõõde üksi ei piisa.

Raamatu esimeses osas (peatükid 2–8) pakutakse välja teekond, mis algab kvantteadvuse määratlusest, läbib kvantfüüsika põhialused mitteasjatundjatele ja jõuab „teadvuse kosmoloogia” formuleerimiseni: visioon, kus meel, keha ja universum ei ole võõrad reaalsused, vaid ühe elava protsessi erinevad aspektid.

Seejärel pakub raamat sügavamat arusaama tervenemise protsessidest. Peatükkides 9–11 uurime, kuidas kvantteadvusest rääkimine võib valgustada tervenemise protsesse, ilma et langeksime ebareaalsetesse lubadustesse. Peatükid 10 ja 11 pakuvad konkreetse silla visiooni ja praktika vahel.

Vaadeldakse ravi ja tervenemise vahelist erinevust: esimene on tehnikaid ja sekkumisi hõlmav tervik, teine on laiem integratsiooni, tähenduse ja sisemise harmoonia protsess.

Peatükis 14 pakutakse igapäevaseid harjutusi uue visiooni integreerimiseks lihtsate ja järkjärguliste harjutuste abil: hingamise ja keha kohaloleku harjutused, mida saab teha mõne minutiga; viisid, kuidas vaadelda mõtteid kui vaimseid sündmusi, mitte absoluutseid tõdesid; tehnikad südame ja meele kooskõla seisundite arendamiseks, mis on seotud emotsioonidega nagu tänulikkus ja tunnustamine; vahendid teadlikumaks suhtlemiseks suhetes; väikesed rituaalid ja loomingulised ruumid, mis aitavad igapäevaelus hoida elus kontakti laiemate tähenduste dimensiooniga.

Siin on lugejale väga konkreetne eelis: tal on kasutada „praktikate komplekt”, mis ei nõua kuuluvust mingisse konkreetsesse koolkonda ja mida saab kohandada oma eluga, mis see ka ei oleks.